Üks jõulumeisterdustest: jõulupuu
Jõulupuu on üks kuulsamaid traditsioonilisi ja jõuluaegseid käsitööesemeid jõulude tähistamisel. Tavaliselt toovad inimesed enne ja pärast jõule majja või õue mõne igihalja taime, näiteks männi, ning kaunistavad seda jõulutulede ja värviliste kaunistustega. Ja pane puu otsa ingel või täht.
Kuuse või männiga kaunistatud igihaljas puu koos küünalde ja kaunistustega jõulude tähistamise raames. Kaasaegne jõulupuu sai alguse Saksamaalt. Sakslased kaunistavad oma kodus kuuse (Eedeni aia puu) iga aasta 24. detsembril ehk Aadama ja Eeva päeval ning riputavad sellele pannkoogid, mis sümboliseerivad püha leiba (kristliku lepituse sümbol). Uusajal kasutati pühade kookide asemel erinevaid küpsiseid, sageli lisati ka Kristust sümboliseerivaid küünlaid. Lisaks on sees ka jõulutorn, mis on puidust kolmnurkne konstruktsioon. Seal on palju väikseid raame, millele Kristuse kujusid asetada. Torni korpust kaunistavad igihaljad oksad, küünlad ja täht. 16. sajandiks liideti Jõulutorn ja Eedenipuu jõulupuuks.
18. sajandil oli see komme populaarne Saksa uskliku religiooni uskujate seas, kuid alles 19. sajandil sai see populaarseks kogu riigis ja sai Saksamaal sügavalt juurdunud traditsiooniks. 19. sajandi alguses levis jõulupuu Inglismaale; 19. sajandi keskel populariseeris seda kuninganna Victoria ja Saksa printsi abikaasa Albert. Viktoriaanlik jõulupuu on kaunistatud küünalde, kommide ja värviliste tortidega ning riputatud okste külge paelte ja paberkettidega. Juba 17. sajandil tõid jõulukuused Põhja-Ameerikasse Saksa immigrandid ning need said populaarseks 19. sajandil. See on populaarne ka Austrias, Šveitsis, Poolas ja Hollandis. Hiinas ja Jaapanis võtsid jõulukuuse kasutusele Ameerika misjonärid 19. ja 20. sajandil ning see oli kaunistatud värviliste paberlilledega.
Lääneriikides on jõulud ka perekondade kokkutuleku ja tähistamise festival. Tavaliselt pannakse jõulukuusk koju püsti. Läänes, olgu see siis kristlik või mitte, tuleks jõuludeks jõulukuusk ette valmistada, et pidulikku õhkkonda tõsta. Jõulupuu on tavaliselt valmistatud igihaljastest puudest, näiteks seedripuust, mis sümboliseerib pikaealisust. Puid kaunistavad küünlad, värvilised lilled, mänguasjad, tähed, erinevad jõulukingid. Jõuluõhtul lauldakse ja tantsitakse kuuse ümber ning mõnuletakse.
Jõulukäsitöö 2: Jõuluvana
Jõuluvana on jõulude tähistamise üks kuulsamaid jõulumeisterdusi. Legend jõuluvanast pärineb Euroopa folkloorist. Vanemad selgitavad lastele, et jõulude ajal saadud kingitused on jõuluvanalt. Jõulude eel jõuab osadesse poodidesse jõuluvana jõulukäsitöö, mis mitte ainult ei lisa tugevat pühadehõngu, vaid tõmbab ka laste pilke.
Paljud riigid valmistavad jõululaupäeval ka tühjad anumad, et jõuluvana saaks mõne väikese kingituse panna. Ameerika Ühendriikides riputavad lapsed jõululaupäeval kaminasse jõulusokid. Jõuluvana ütles, et tuleb jõululaupäeval korstnast alla ja paneb kingitused sokidesse. Teistes riikides panevad lapsed tühjad kingad õue, et jõuluvana saaks jõululaupäeval kingitusi saata. Jõuluvana ei armasta mitte ainult lapsed, vaid armastavad ka vanemad. Kõik vanemad kasutavad seda legendi, et julgustada oma lapsi olema kuulekamad, nii et jõuluvanast on saanud jõulude populaarseim sümbol ja legend. Jõuluõhtul ostke jõuluvana koju panemiseks juurde, et paks jõulumeeleolu saaks kõikjale imbuda.
